IKomiti eKhethekileyo yezoKhuseleko kunye noBulungisa imema abachaphazelekayo kunye nabantu abanomdla ukuba bangenise iziphakamiso ezibhaliweyo kuMmiselo kwiMicimbi yoLuntu kunye neMicimbi yoLwaphulo-mthetho (uLwaphulo-mthetho lwezeSondo) [B 22B-2019].
Izilungiso ezicetywayo kulo mthetho ziza kwenza kube lula ukutshutshisa abaphuli-mthetho ngokwesondo kumashumi eminyaka emva kokuba amatyala enziwe – ngokungafaniyo noMthetho okhoyo weNkqubo yoLwaphulo-mthetho ovumela ifestile yeminyaka engama-20 yokumangalela.
214 abathathi-nxaxheba (ivaliwe nge-31 kaJulayi 2020).

Yiba nelizwi lakho - yilolonge le polisi.
Ukwenziwa kwezilungiso kumthetho kuvumela urhulumente ukuba atshutshise amatyala ezesondo ngaphezulu kweminyaka engama-20 emva koko
Izilungiso ezicetywayo kulo mthetho ziza kwenza kube lula ukutshutshisa abaphuli-mthetho ngokwesondo kumashumi eminyaka emva kokuba amatyala enziwe – ngokungafaniyo noMthetho okhoyo weNkqubo yoLwaphulo-mthetho ovumela ifestile yeminyaka engama-20 yokumangalela.
I-DearSA icele ingcaphephe yezomthetho malunga nezilungiso ezicetywayo kumagqwetha uHurter Spies.” Esi silungiso esibalulekileyo kumgaqo-nkqubo wethu wolwaphulo-mthetho, kwaye besifuna ukuqinisekisa ukuba amazwi amaxhoba aviwa ngokufanelekileyo kumanqanaba aphezulu karhulumente,” utshilo umlawuli wenkqubo yeDearSA uRob Hutchinson. “IPalamente kufuneka inconywe ngomsebenzi wayo wokuthobela imithetho yethu yolwaphulo-mthetho ukuba ihambelane noMgaqo-siseko kwaye uluvo lwethu olusemthethweni lubonakalisa eso sigqibo.”
Ukuhambelana nesigunyaziso sayo sokuqinisekisa ukuthatha inxaxheba koluntu ngokubanzi kuyo yonke imiba enxulumene nolawulo, i-DearSA icele uluvo lwezomthetho lobuchwephesha ukuze iqinisekise ukuba abemi boMzantsi Afrika abaqhelekileyo banelizwi ekubunjweni kwezi zilungiso zisemthethweni. UMthetho-siHlomelo oYilwayo weNkqubo yoLwaphulo-mthetho, wowama-2018, wangeniswa ePalamente ngomhla wama-30 kuCanzibe ngowama-2018 ngenxa yesigwebo seNkundla yoMgaqo-siseko esiwiswe kwityala elidume kakubi ngoku elibizwa ngokuba yi-“Frankel Eight”.
Nangona kunjalo, iSebe lezoBulungisa noPhuhliso loMgaqo-siseko liye lachazela iKomiti yeSebe lezoBulungisa kunye neeNkonzo zoLuleko ngesilungiso esicetywayo ngaphandle kokucela amaqela anomdla ukuba ahlomle. I-DearSA ikholelwa ukuba ezi zilungiso zisemdleni obanzi woluntu kwaye ke ngoko zifanele ukuba uluntu lunike izimvo zalo.
Ezi zilungiso zicetywayo ziza kwandisa umnatha wamaxhoba esini ukuba angaquki nje abantwana, kodwa abantu abadala. Oku kulandela isigwebo seNkundla yoMgaqo-siseko ngo-2018 esasifuna iPalamente ukuba ilungise intaphane yemithetho ukuze ihambelane noMgaqo-siseko.
I-genesis yezi zilungiso ibuyela kwityala elibi likaSidney Frankel, u-billionaire owayengumthengisi wamasheya, owafa ngo-2017 ngaphambi kokuba abe nethuba lokujongana nabamangaleli abasibhozo abathi baye baxhatshazwa ngokwesondo kwaye badlwengulwa njengabantwana.
Okubizwa ngokuba yi-Frankel Eight yeza ngaphambili kwi-2013 kunye nezityholo ezothusayo malunga nomthengisi wangaphambili. Batyhola ukuba baye baxhatshazwa ngokwesondo nguFrankel phakathi kwe-1970 kunye ne-1989 xa babeneminyaka yobudala phakathi kwe-6 kunye ne-15 iminyaka ubudala kwaye bahlukunyezwa ngokomzimba, ngokweemvakalelo nangokwengqondo emva koko.
UFrankel usweleke ngo-Epreli ka-2017 ngaphambi nje kokufumana usuku lwakhe enkundleni, kodwa nakweyiphi na imeko uya kuba nako ukubanga ukuba "umyalelo" weminyaka engama-20 ukusukela ngexesha loxhatshazo ngokwesondo luphelile. Ngamanye amazwi, amaxhoba aye alinda ixesha elide ukuzisa amabango awo okuxhatshazwa ngokwesondo.
UMlawuli wezoTshutshiso waseGauteng wala ukumangalela uFrankel ngesizathu sokuba uMthetho weeNkqubo zoLwaphulo-mthetho uyakuvala ukutshutshiswa ngolwaphulo-mthetho ngokwesondo ngaphezu kweminyaka engama-20 emva koko.
Ingonelisekanga sesi siphumo, i-Frankel Eight ngo-2017 yazisa ityala phambi kweNkundla ePhakamileyo yaseRhawutini ukuba ummiselo weminyaka engama-20 (ixesha elivumelekileyo lokumiselwa kweenkqubo zomthetho) ochazwe kuMthetho weNkqubo yoLwaphulo-mthetho (CPA) ka-1977 ubhengezwe njengongekho kumgaqo-siseko.
Ityala lomthetho libe yimpumelelo, inkundla yagweba ngelithi icandelo 18 lomthetho iCriminal Procedure Act awuhambisani nomgaqo-siseko wokuthintela amaxhoba oxhatshazo ngokwesondo ukuba aqalise amatyala emva kokuba kudlule iminyaka engamashumi amabini ukusuka ngexesha lenziwa eli tyala.
Esi sigqibo sibhenelwe lilifa likaSidney Frankel, kwaye ekugqibeleni safumana indlela yokusiwa kwiNkundla yoMgaqo-siseko ukuze siqinisekise isigwebo seNkundla ePhakamileyo yaseJoburg. INkundla ePhakamileyo yaseJoburg iphinde yagweba ngelithi akupheleli nje ekubeni ummiselo weminyaka engama-20 uchasene nomgaqo-siseko, kodwa nomthetho wokuba amacandelo afanelekileyo eCPA asebenza ebantwaneni kuphela.
INkundla yoMgaqo-siseko yavumelana neNkundla ePhakamileyo yaseJoburg yaze yanika iPalamente iinyanga ezingama-24 ukuba ilungise icandelo le-18 le-CPA ukuze lihambelane noMgaqo-siseko.
NgoJanuwari ka-2019, iPalamente yagqiba ekubeni iyile izilungiso kwicandelo le-18 loMthetho weNkqubo yoLwaphulo-mthetho, ka-1977, kunye necandelo le-12 loMthetho omiselweyo, ka-1969.
Isilungiso kwi-CPA sandisa uluhlu lwezenzo zolwaphulo-mthetho ngokwesondo apho ummiselo ungasebenziyo. Ngamanye amazwi, akusayi kuphinda kubekho umhla wokuphela kweminyaka engama-20 wokuzisa amanyathelo asemthethweni, kwaye uluhlu lwezenzo zolwaphulo-mthetho ngokwesondo luya kwandiswa kakhulu.
Izilungiso kuMthetho oMiselweyo ziyakwenza ukuba kukwazeke ukuba amaxhoba olwaphulo-mthetho lwezesondo athathele amanyathelo asemthethweni nalapho acinge ukuba ukhubazeke ngengqondo okanye ngokwasengqondweni, ukuphazamiseka okanye ukungakwazi ukwenza izinto ngendlela engafanelekanga'', endaweni yokuba "iphambene" njengoko kuchazwe ngoku uMthetho.
Uluhlu lwezenzo zolwaphulo-mthetho ngokwesondo ekunokuthi kutshutshiswe ngalo lubandakanya udlwengulo, udlwengulo olunyanzelweyo (apho umntu enyanzelwa ukuba abone isenzo sesondo) okanye ukusebenzisa umntwana okanye umntu okhubazeke ngokwasengqondweni ngeenjongo zoburheletya.
Abenzi bolwaphulo-mthetho ngokwesondo ngoku banokuchaphazeleka kumatyala olwaphulo-mthetho nawembambano kuluhlu olubanzi lwamatyala, nokuba izenzo zolwaphulo-mthetho zenzeke nini.
Injongo yezi zihlomelo kukukhuthaza amaxhoba olwaphulo-mthetho ngokwesondo ukuba ayixele le miba ukuze abenzi bobubi bangayekwa bezulazula.
“Sikwayiqonda into yokuba inkqubo yethu yobulungisa kulwaphulo-mthetho kusafuneka ingene kuhlaziyo olumandla ngakumbi ukuze ijongane ngokwenkqubo nakuphi na ukuxhatshazwa okwesibini okufunyanwa ngamaxhoba kwinkqubo yobulungisa kulwaphulo-mthetho,” utsho uDaniel Eloff, igqwetha likaHurter Spies. “Sikholelwa ukuba ezi zilungiso zicetywayo ngokuqinisekileyo ziya kuphumelela umgaqo-siseko njengoko iyimpendulo ethe ngqo kwisibhengezo sokuchasana nomgaqo-siseko yiNkundla yoMgaqo-siseko.”
UKUKWENZELA UKUBA UYIBE UMGAQO-NKQUBO KARHULUMENTE
UMzantsi Afrika obekekileyo liqonga elamkelwa ngokusemthethweni nelikhuselweyo ngokomgaqo-siseko elivumela uluntu ukuba ludibanise yonke imigaqo-nkqubo, izilungiso kunye nezindululo zikarhulumente. Siqhube amaphulo amaninzi ayimpumelelo kwaye siye saqokelela intatho-nxaxheba enkulu yabantu abangaphezulu kwama-750,000 kwilizwe liphela nangaphaya.
Asibaleki zikhalazo. Siqhuba iinkqubo ezivunyiweyo ngokusemthethweni zokuthatha inxaxheba koluntu ezivumela abemi ukuba benze umgaqo-nkqubo kuwo onke amanqanaba olawulo. Nangona amaxwebhu ezikhalazo, nokuba anamawakawaka otyikityo, athathwa njengengeniswayo elinye ngurhulumente, inkqubo yethu iqinisekisa ukuba izimvo ezenziwe nge-deadsouthafrica.co.za ziyamkelwa kwaye zibalwe njengengeniso yomntu ngamnye ngurhulumente.
Ngapha koko, sigcina ingxelo echanekileyo yayo yonke intatho-nxaxheba kwaye sivelise ingxelo efumaneka esidlangalaleni ekupheleni kweprojekthi nganye. Le ngxelo yenza isiseko setyala elivakalayo xa kukho imfuneko yokuphikisa isigqibo.
Ukuthatha inxaxheba akubizi KWANTO, kwaye kulula kwaye kuyakhawuleza ukwenza ngeqonga kangangokuba awunasizathu sokungancedi ukubumba umgaqo-nkqubo PHAMBI kokuba ube ngumthetho. Umthetho ophunyeziweyo ocela umngeni ngokwasemthethweni uneendleko kwaye awufane ube nempumelelo. Uthintelo lungcono kunonyango.
Ukuthatha inxaxheba kwiinkqubo zokwenziwa kwezigqibo kuthetha ukuba kunokwenzeka kubemi, imibutho yoluntu kunye namanye amaqela anomdla ukuba abe nefuthe kuphuhliso lwemigaqo-nkqubo nemithetho ebachaphazelayo. Senze kwalula kuwe njengommi waseMzantsi Afrika onenkathalo, ukuphembelela izigqibo zikarhulumente phambi kokuba zenziwe.

