ibhanki yokugcina

Mzantsi Afrika othandekayo

IKomiti eSigxina yePalamente yezeMali imema uluntu ukuba luvakalise izimvo zalo ngoMthetho osaYilwayo weBhanki enguVimba yaseMzantsi Afrika [B26 – 2018], nolungisa uMthetho weBhanki enguVimba yaseMzantsi Afrika, wowe-1989 (uMthetho onguNombolo 90 wowe-1989).

Umthetho oyilwayo ujolise (phakathi kwezinye izinto);

  • Ukubonelela ngokuchongwa kwabalawuli beBhodi abathile nguMphathiswa
  • Ukubonelela ngexesha le-ofisi yabalawuli abaqeshiweyo
  • Ukujongana nokuzaliswa kwezithuba zengqesho zabalawuli abaqeshwayo
  • Yenza uRhulumente abe yedwa umnini wezabelo kwiBhanki
  • Nika uMphathiswa igunya lokuqesha abaphicothi-zincwadi beBhanki
  • Nika uMphathiswa igunya lokwenza imimiselo enxulumene nokuqeshwa kwabalawuli.

30015 nxaxheba (ivaliwe nge-16 kaNovemba)

I-DearSA reserve bank Amendment bill
Mzantsi Afrika othandekayo

[IVALIWE] Thetha-umise le polisi.

Impazamo: Ifomu yoqhagamshelwano ayifumanekanga.

Mzantsi Afrika othandekayo

ISISHWANKATHELO

UMthetho-siHlomelo oYilwayo weBhanki enguVimba yaseMzantsi Afrika [B26 – 2018] ujonge:

  • Hlomela uMthetho weBhanki enguVimba yaseMzantsi Afrika, ka-1989, ukuze kucinywe iinkcazelo ezithile
  • Faka inkcazelo
  • Ukubonelela ngokuchongwa kwabalawuli beBhodi abathile nguMphathiswa
  • Ukubonelela ngexesha le-ofisi yabalawuli abaqeshiweyo
  • Ukujongana nokuzaliswa kwezithuba zengqesho zabalawuli abaqeshwayo
  • Yenza uRhulumente abe yedwa umnini wezabelo kwiBhanki
  • Rhoxisa amacandelo athile
  • Nika uMphathiswa igunya lokuqesha abaphicothi-zincwadi beBhanki
  • Ukunika uMphathiswa igunya lokwenza imigaqo enxulumene nokuqeshwa kwabalawuli; kwaye
  • Ukubonelela ngemiba enxulumene noko.

UKUKWENZELA UKUBA UYIBE UMGAQO-NKQUBO KARHULUMENTE

UMzantsi Afrika obekekileyo liqonga elamkelwa ngokusemthethweni nelikhuselweyo ngokomgaqo-siseko elivumela uluntu ukuba ludibanise yonke imigaqo-nkqubo, izilungiso kunye nezindululo zikarhulumente. Siqhube amaphulo amaninzi ayimpumelelo kwaye siye saqokelela intatho-nxaxheba enkulu yabantu abangaphezulu kwama-750,000 kwilizwe liphela nangaphaya.

Asiziqhubi izicelo. Siqhuba iinkqubo zokuthatha inxaxheba koluntu ezivunyiweyo ngokusemthethweni ezivumela abemi ukuba bakhe umgaqo-nkqubo kuwo onke amanqanaba olawulo. Nangona izicelo, nokuba ziqulathe amawaka eesignitsha, zithathwa njengokungeniswa okukodwa ngurhulumente, inkqubo yethu iqinisekisa ukuba uluvo ngalunye olwenziwe nge-dearsouthafrica.co.za luyaqatshelwa kwaye lubalwa njengokungeniswa komntu ngamnye ngurhulumente.

Ngapha koko, sigcina ingxelo echanekileyo yayo yonke intatho-nxaxheba kwaye sivelise ingxelo efumaneka esidlangalaleni ekupheleni kweprojekthi nganye. Le ngxelo yenza isiseko setyala elivakalayo xa kukho imfuneko yokuphikisa isigqibo.

Ukuthatha inxaxheba akubizi KWANTO, kwaye kulula kwaye kuyakhawuleza ukwenza ngeqonga kangangokuba awunasizathu sokungancedi ukubumba umgaqo-nkqubo PHAMBI kokuba ube ngumthetho. Umthetho ophunyeziweyo ocela umngeni ngokwasemthethweni uneendleko kwaye awufane ube nempumelelo. Uthintelo lungcono kunonyango.

Ukuthatha inxaxheba kwiinkqubo zokwenziwa kwezigqibo kuthetha ukuba kunokwenzeka kubemi, imibutho yoluntu kunye namanye amaqela anomdla ukuba abe nefuthe kuphuhliso lwemigaqo-nkqubo nemithetho ebachaphazelayo. Senze kwalula kuwe njengommi waseMzantsi Afrika onenkathalo, ukuphembelela izigqibo zikarhulumente phambi kokuba zenziwe.