umbiko

Imbali yesindululo sokuhlonyelwa koMgaqo-siseko

Juni 2018 – Ukulungiswa kweCandelo 25 loMgaqo-siseko

https://dearsouthafrica.co.za/section-25/results/

IKomiti eHlangeneyo yoHlaziyo loMgaqo-siseko (i-Joint CRC) ikhuphe ikhwelo lokuba abantu bahlomle kwaye yabamba iindibano zovakaliso-zimvo ukuze ifumane izimvo zoluntu ngesilungiso esicetyisiweyo somgaqo-siseko. Uluntu lwathiwa thaca le ngxelo ilandelayo evela kuVincent Smith uSihlalo we-CRC, ejoliswe ukuvuselela igalelo elivakalayo;

“Ndifuna uluntu luphendule umbuzo wokuba ingaba uMgaqo-siseko, icandelo lama-25, uyasithintela na inkqubo yokubuyiselwa komhlaba. Ukuba ngokwenene sisithintelo, loluphi utshintsho abalunqwenelayo. Sikwafuna ukuva nakwelinye icala loluhlu, kwabo baphikisana noMgaqo-siseko ngokwendlela ukuyo ngoku, asingomqobo. Apha ndibhekisa ngokukodwa kwisiqendu 25 (8) ukuze baxoxe ukuba kutheni bekholelwa ukuba isiqendu 25 ayisosithintelo. Yiloo nto kanye esifuna ukuba abemi boMzantsi Afrika bafumane ithuba lokuvakalisa izimvo zabo kuba omabini la macala abonakala ecinga ukuba aneempikiswano eziqinileyo. IKomiti iya kuthi ke, ngokwesiseko seengxoxo ezinikiweyo, yenze isindululo ePalamente.”

UMzantsi Afrika obekekileyo uye waququzelela intatho-nxaxheba yoluntu ebhaliweyo kwaye watsala izimvo zabemi boMzantsi Afrika abangama-229,857. Isiphumo saba ngolu hlobo lulandelayo;

Isimbuku esixhasa ukulungiswa kweCandelo 25 – 100,308

Isimbuku esichasene nokulungiswa kweCandelo 25 – 129,549

I-CRC yenze ingxelo yayo epalamente ngezi ngcebiso kunye neziphumo ezilandelayo;

  1. Kukho ubunini bomhlaba ongalinganiyo nobugwenxa elizweni.
  2. Ukhuseleko lwengqesho yabasebenzi basezifama, abaqeshi basefama kunye nabo bahlala kumhlaba odityanelweyo ogcinwe kwiTrasti kufuneka luqinisekiswe.
  3. Urhwaphilizo, uhlahlo lwabiwo-mali olungonelanga lohlaziyo lomhlaba, kunye nokunqongophala kwezakhono kurhulumente zikhankanyiwe njengokuthintela inkqubo yokubuyiselwa komhlaba.
  4. Urhulumente uyabongozwa ukuba enze isicwangciso-qhinga esicacileyo sokwabiwa komhlaba ukuze kulungiswe ukungabikho kobulungisa kwixesha elidlulileyo.
  5. UMgaqo-siseko kufuneka ukuchaze ngokucacileyo ukuhluthwa komhlaba ngaphandle kwembuyekezo njengendlela esemthethweni yohlengahlengiso lomhlaba.

Disemba 2018 – UMthetho osaYilwayo wokuThwalwa komhlaba

https://dearsouthafrica.co.za/expropriation-bill/

Umthetho osayilwayo ucacisa ngokweenkcukacha ukuba kuza kusebenza njani na ukuthatyathwa komhlaba, unika iinkcukacha ngendlela uqingqo-maxabiso ekufuneka lwenziwe ngayo, indlela iingxabano emazisonjululwe ngayo, kunye nendlela ekufuneka ihlawulwe ngayo. UMthetho oYilwayo wokuThathwa koMhlaba ukwabambe ngokukodwa ukuba “kunobulungisa nobulungisa ukuba kungabikho mbuyekezo enokuhlawulwa xa umhlaba uthe wahluthwa ngenjongo yokunceda uluntu”.

UMzantsi Afrika obekekileyo uye waququzelela intatho-nxaxheba yoluntu ebhaliweyo kwaye watsala izimvo zabemi boMzantsi Afrika abangama-88,882. Isiphumo saba ngolu hlobo lulandelayo;

Isimbuku esichasene noMthetho woTyalo – 74,175

Isimbuku esivumelana noMthetho woTyalo – 6,991

Isimbuku esingawuxhasi ngokupheleleyo uMthetho woTyalo – 7,716

Disemba 2019 – UMthetho-sihlomelo oYilwayo weshumi elinesibhozo woMgaqo-siseko

https://dearsouthafrica.co.za/constitution-eighteenth-amendment-bill/

Skrolela kumxholo ongezantsi ukujonga iinkcukacha zokuthatha inxaxheba.

Kuya kwenzeka ntoni emva kweendibano zovakaliso-zimvo?

IKomiti ye-AdHoc iya kubuyisela uMthetho oSayilwayo kwiNdlu yoWiso-mthetho emva kokuthathela ingqalelo yonke igalelo loluntu. Amalungu eNdlu yoWiso-mthetho aya kuthi emva koko avotele uMthetho-sihlomelo oYilwayo weshumi elinesibhozo woMgaqo-siseko. Ukuba upasisiwe, uMthetho oYilwayo uya kuthi ke usiwe phambi kweBhunga leSizwe lamaPhondo (NCOP). Wakuba uphunyeziwe, umthetho uyakuvumela ukuba kuthathwe umhlaba NEpropati ngaphandle kwembuyekezo.

Iinjongo zoMthetho osaYilwayo

Icandelwana 2 (b); Ibonelela ngenkundla yomthetho ukuba yenze isigqibo sokungabi nambuyekezo xa umhlaba okanye ipropati ithi yahluthwa uhlaziyo lomhlaba.

Icandelwana lesi-3; Ubeka imiqathango kunye neemeko ekufuneka ziqwalaselwe xa isigqibo senkundla senziwe malunga nesixa sembuyekezo.

Icandelwana 3A; Kufuneka kuwiswe umthetho wesizwe ochaza iimeko apho inkundla ingafikeleli kungekho mbuyekezo ngomhlaba okanye umhlaba othathiweyo umz.

Kutheni le nto iPalamente iqhuba iindibano zovakaliso-zimvo kwakhona?

IPalamente, egunyaziswe nguMgaqo-siseko, kufuneka iqinisekise ukuba uluntu luyabandakanyeka kuzo zonke iinkqubo zalo, kuquka ukwenziwa komthetho. Ukwanelisa esi sigunyaziso, iKomiti ye-Ad Hoc imema onke amaqela anomdla nachaphazelekayo, umntu ngamnye kunye okanye olungelelanisiweyo, ukuba athathe inxaxheba kuHlomelo lwe-18 loMgaqo-siseko, njengoko luhambelana neCandelo lama-25.

IKomiti iya kuqwalasela onke amagalelo oluntu malunga nokutshintshwa koMgaqo-siseko ukuze iNdlu yoWiso-mthetho iwupasise uMthetho oYilwayo.

UMthetho-sihlomelo oYilwayo weshumi elinesibhozo woMgaqo-siseko

Nge-6 kaDisemba 2019 ukuya kwi-29 kaFebruwari 2020

skrolela ezantsi ukukhuphela ifayile ye-zip yezimvo (17Mb)

IKomiti ye-AdHoc yokuQalisa nokuNgenisa uMthetho oLungisa iCandelo lama-25 loMgaqo-siseko ibize ukuba kungeniswe izimvo ezibhaliweyo kuMthetho-sihlomelo oYilwayo weshumi elinesibhozo woMgaqo-siseko.

Injongo yalo Mthetho osaYilwayo kukulungisa uMgaqo-siseko woMzantsi Afrika ukuze, phakathi kwezinye izinto, ubonelele ukuba apho umhlaba nako nakuphi na ukuphuculwa kwawo kuthathiweyo ngeenjongo zokubuyiselwa komhlaba, akukho mbuyekezo inokuhlawulwa.

IKomiti igqibe kwelokuba yandise umhla obekiweyo ube ngowama-29 kweyoMdumba 2020. Oku kungenxa yokuba lo Mthetho uYilwayo upapashiwe ngexesha leeholide zeholideyi, ukukhatywa kwezimvo ezithile ngabancedisi bepalamente, kwaye uluntu lungenaxesha laneleyo lokuhlomla ngokunentsingiselo ngalo Mthetho uYilwayo. Umhla wokugqibela wawungama-31 kaJanuwari 2020.

Iziphakamiso kunye nemibuzo yathunyelwa kuMnu V Ramaano apha section25@parliament.gov.za okanye kule nombolo: (021) 403-3820 okanye 083 709 8427

UMzantsi Afrika obekekileyo usingathe iprojekthi yokuthatha inxaxheba kwiqonga lethu elihambahambayo nelikwi-intanethi ukuququzelela, ukufundisa nokukhuthaza intatho-nxaxheba yoluntu kunye namagqabaza ukubumba lo mthetho uyilwayo.

https://dearsouthafrica.co.za/constitution-eighteenth-amendment-bill/

Okubandakanyiweyo kwiphepha lewebhu kwakukho;

  • iBhili epapashiweyo kunye namaxwebhu anxulumeneyo njengeePDF ezinokukhutshelwa
  • isishwankathelo soMthetho oYilwayo
  • imbono ephilayo yezimvo zoluntu (enekhawuntara kunye nocazululo olubonisa inani labathathi-nxaxheba)
  • isishwankathelo sevidiyo
  • amakhonkco kumanqaku eendaba afanelekileyo
  • isango elibuze umbuzo omnye (kunye nokhetho lweempendulo ezintathu)
  • indawo yokubeka izimvo ukunika igalelo kuMthetho osaYilwayo

Ungeno loluntu ngalunye lwasiwa kuNobhala wekomiti uMnu V Ramaano apha section25@parliament.gov.za. I-DearSA ikwabambe onke amangenelo oluntu athe asetyenziswa ukuvelisa le ngxelo.

Qaphela; Ukuze kuboniswe ngokuchanekileyo izimvo zikawonke-wonke, iiprojekthi zeDearSA azikhethi cala kwaye azinazo izimvo okanye i-ajenda exhasayo. Idatha engafakwanga iqhotyoshelwe njengefayile ye-Excel.

Kufunyenwe izimvo eziyi- 190,573 ngomhla wokuvala omiselweyo we-29 kaFebruwari 2020 (ezibandakanyiweyo kwifayile ye-Excel). Le ngxelo ibonisa iingxelo ezifunyenweyo ngomhla wokuvala.

Umbuzo ochaziweyo;

Ngaba uyawuxhasa uMthetho-sihlomelo oYilwayo weshumi elinesibhozo woMgaqo-siseko?

izimvo

Abathathi-nxaxheba bayakhuthazwa ukuba banike izimvo zabo ukuze bathethelele ukhetho lwabo ukuze bancede ukulungisa uhlengahlengiso lomgaqo-nkqubo.

Kwizimvo zika -Ewe , umxholo oqhelekileyo umalunga nokubuyisela umhlaba kubanini bawo abafanelekileyo - nangona kungakhankanywa kangako ukuba ngoobani abanini bawo abafanelekileyo. Ngaphezu koko, kubonakala ngathi akukho ukuqonda okuninzi ngenkqubo ecetywayo yobunini bomhlaba kunye namanyathelo angoku omgaqo-siseko malunga nokuhluthwa komhlaba.

  1. Ngaba urhulumente uya kuba ngumlondolozi okanye ngaba ubunini babucala buya kukhuthazwa kukukhutshwa kwetayitile?
  2. Urhulumente uza kuzisingatha njani iingxabano phakathi kwabanini-mhlaba abantsundu ngoku kunye nabo banokuba ngabanini-mhlaba abantsundu?
  3. Kuthekani ngamalungelo ezimbiwa okanye irhafu yepropathi kunye neerhafu?
  4. Ubunini bomhlaba buguqulela njani kubutyebi bomntu?

Uninzi lwezimvo ze- Ewe zazinemiqathango, kuquka;

  1. Amagunya kufuneka alele kwisigqeba, hayi iinkundla
  2. INgonyama Trust Land kufuneka yohluthwe
  3. Ukuhluthwa kufuneka kubandakanye izibonelelo zoqeqesho nezemfundo kubanini abatsha
  4. Urhulumente kufuneka abonelele ngemali yokwakha nophuhliso
  5. Urhulumente kufuneka abe ngumnini womhlaba kwaye awuqeshise ebantwini
  6. Imbuyekezo iya kulibazisa kuphela inkqubo.

Kwizimvo ezithi Akukho mithetho , imixholo eqhelekileyo imalunga nobunini bomhlaba kunye nokubuyiselwa kwemali mboleko ebanjwe kwiinkampani zemali. Kukho inkxalabo malunga namanqanaba orhwaphilizo kurhulumente kunye nendlela abasingatha ngayo le nkqubo ngaphandle kweenkundla.

  1. Kuthekani ngabantu abathenga umhlaba ngokusemthethweni emva ko-'94?
  2. Kuthekani ngabanini-mhlaba abantsundu bangoku abathenge umhlaba – ingaba owethu nabo baza kuhluthwa ngaphandle kwembuyekezo?
  3. Kuthekani nge-1.8 yezigidi zamabango omhlaba asele eqwalaselwe, agqityiwe kwaye abuyekeziwe phantsi komgaqo-siseko okhoyo?
  4. Ingaba ubunini bomhlaba ngurhulumente buza kumenzela njani umntu ubutyebi?
  5. Kutheni urhulumente engaphinde awabe umhlaba ophantsi korhulumente kuqala?
  6. Ukuhluthwa komhlaba ngaphandle kwembuyekezo kuya kukhokelela ekuhluthweni kotyalo-mali lwangaphandle
  7. Ipropati (Ipropati) ayiphelelanga kumhlaba - ngaba amalungelo okushicilela, ipropathi enomgangatho ophezulu wokuqonda, izithuthi, amashishini, utyalo-mali kunye nezinye iindlela zepropathi zibandakanyiwe kwinkcazo “yepropati” kwisicwangciso sokuhluthwa?
  8. Ukufakelwa kwe-(3A) kushiya indawo engenamntu kwaye njengoko ikomiti ye-AdHoc ingekakwazi ukuchonga NAZIPHI na iimeko apho imbuyekezo ingekhoyo, akusekho mfuneko yolunye ulungiso kunye/okanye ungenelelo kuMthetho kaZwelonke.
  9. Ngaba abo banebhondi bayayihlawula imali-mboleko kwipropati ethathiweyo ngaphandle kwembuyekezo? Izilungiso ezicetywayo ziyingozi kwiibhanki ezidlala indima ebalulekileyo kuqoqosho lwethu.

Kwizimvo ezingezizo ngokupheleleyo , uninzi lubonakalise inkxalabo ngenkqubo yokubuyiselwa komhlaba yangaphambili kunye nokuvuma ukungabikho kobulungisa kwangaphambili. Umxholo oqhelekileyo yayikukuqonda ukubaluleka kokubuyiselwa komhlaba kunye nembopheleleko yokukhulisa uqoqosho ngokunenkathalo. Olu khetho lwezimvo lubonelele ngegalelo elityebileyo ngokwezisombululo, iingcebiso kunye nokugxekwa (jonga ifayile ye-Excel ukuze ufumane igalelo elipheleleyo).

Iingcebiso kunye nemiqathango ibandakanya;

  1. Ukunika abantu abaninzi uxanduva elizweni kunye ne-asethi ebonakalayo njengepropathi kuya kudala uzinzo olukhulu njengoko wonke umntu uya kuba nento aza kuphulukana nayo xa izinto zingahambi kakuhle.
  2. Imfuneko yokwahlula phakathi komhlaba wokuhlala kunye nowokulima.
  3. Umhlaba wasezidolophini, othengwe ngaphezu kweminyaka eli-10 eyadlulayo ongekaphuhliswa kwaye awuhlali umnini-ndawo unokuchazwa njengokuthengwa kwentelekelelo kwaye kufuneka uhluthwe, kunye nembuyekezo egxininiswe kwixabiso lokuqala lokuthenga.
  4. Izindlu zeRDP beziyingxaki ngenxa yorhwaphilizo, ubuqhophololo kunye nomgangatho ophantsi. Urhulumente kufuneka abuyele ekuboneleleni ngezitendi ezinikwa iinkonzo ngeetayitile ukudala uphuhliso olukhawulezayo kwaye kwangaxeshanye konge imali.
  5. Irekhodi likarhulumente lokwabiwa komhlaba ibe yintlekele, ngaphezu kwe-90% yala manyathelo okungenelela awaphumelelanga. Urhulumente akanazo izibonelelo zokuxhasa la mafama kwaye ukwala ukunika abo bafumana isiqinisekiso setayitile kuthetha ukuba amaziko emali awazukubaboleka imali ngaphandle kwesibambiso esiya kuthi sinikwe lixabiso lomhlaba. Ukuba umhlaba wezolimo ubunokuhluthwa ngaphandle kwembuyekezo, kuya kusebenza okufanayo kumafama asele ekho arhwebayo, ingakumbi kwimali-mboleko yeeprojekthi ezinkulu ezifunekayo ukukhulisa imveliso yezolimo kunye nokudalwa kwemisebenzi.
  6. Iziphumo eziya kuthi zibandakanye ukucuthwa kokutya, ukuthotywa okuqinisekisiweyo kwenqanaba lenkunkuma, iindleko ezinkulu zokuboleka kurhulumente kwaye ngaloo ndlela abahlawuli berhafu, ukukhula okucothayo nophuhliso, ukungaqeshwa okukhulu kunye nokulima okuziphilisa ngokuziphilisa.
  7. Umzekelo obalaseleyo woku ngamaphandle amandulo, alawulwa ngamaGunya eeNtlanga. Ezi ndawo zityiswa ngokugqithisileyo, nto leyo ekhokelela ekuthotyweni komhlaba, kodwa i-80% yezilwanyana ezidliwayo ziphethwe ngamalungu e- Tribal Authorities alindele ukuba abantu babo banciphise inani lemfuyo kodwa ingabi yimihlambi yabo kunye nempahla emfutshane. Oku kuye kongeza ukwanda kwabantu ezidolophini. Ngaba ezi ndawo ziza kukhululwa ekuhluthweni?
  8. Ukuba umhlaba wolimo uza kuhluthwa, kufuneka uthintelwe kumhlaba ongasetyenziswa kakuhle. Kwakhona, imbuyekezo kufuneka isekelwe kwixabiso elihlawulwe ngaphezu kweminyaka eyi-10 edlulileyo. Omnye ummiselo ngowokuba abanini-mhlaba banikwe iminyaka emibini yokulungisa oku kungasetyenziswa, ukuba asilele, umhlaba unokuthatyathwa. Le ndlela ayiyi kwandisa ukungabikho kokutya, kodwa kufuneka iphucule imveliso.
  9. Indlela engaphazamisi kangako nenenkqubela ingako inokuba kukukhuthaza amafama arhwebayo ukuba aseke iitrasti zabasebenzi ukuze nabo bazuze kwezolimo.

Amanani abantu

Izimvo zisuka kuwo onke amaphondo ngegalelo elikhulu elivela eGauteng, kulandele iNtshona Koloni neKZN. Iidemografi zinokwahlulwa zibe ziinketho zezimvo (ewe, hayi, hayi ngokupheleleyo) kwingingqi nganye.