Inkcubeko yokukhathalela nokukhusela izilwanyana ineenzuzo ezibalulekileyo kwintlalontle yoluntu. Ngokwenene, uhlolisiso lubonise ukuba iinzame zokunciphisa inkohlakalo kwizilwanyana kusenokwenzeka ukuba zinciphise unyamezelo olunabo uluntu kubundlobongela phakathi kwabantu.
IiNkundla zethu ziye zaqaphela ukuba nangona uMthetho woKhuseleko lweZilwanyana, ka-1962, usenokunganiki malungelo kwizilwanyana, wenzelwe ukukhuthaza intlalo-ntle yazo kwaye iyayiqonda into yokuba izilwanyana zizidalwa ezineemvakalelo ezikwaziyo ukubandezeleka nokuva iintlungu. INkundla yoMgaqo-siseko yafikelela kwisigqibo sokuba “ingqiqo emva kokukhusela intlalo-ntle yezilwanyana iye yasuka ekukhuseleni umgangatho wokuziphatha wabantu ukuya ekubekeni ixabiso elingaphakathi kwizilwanyana njengabantu ngabanye”.
Nceda wabelane ngezimvo zakho kunye neengcebiso malunga nokuba yintoni ekufuneka yongezwe kumthetho oyilwayo - oya kuthi uthiwe thaca kurhulumente nakwiinkundla zethu yimibutho eliqela yoluntu ukubumba umthetho. UMthetho osaYilwayo woLungiso loKhuseleko lweZilwanyana.
5721 abathathi-nxaxheba, ukuza kuthi ga ngoku (ivaliwe 11 Okthobha).


Yiba nelizwi lakho - yilolonge le polisi.
Kuyimfuneko ukuba urhulumente woMzantsi Afrika angenelele kwaye anganikeli nje impembelelo ekuqondweni kweemvakalelo zezilwanyana ngumthetho wethu, kodwa aphucule umgangatho wokhuseleko olunikwa izilwanyana eMzantsi Afrika. UMzantsi Afrika, ilizwe elihamba phambili xa kuthethwa ngokuqatshelwa nokukhuselwa kwamalungelo oluntu, ufumene inqaku elithi “E” nguKhuseleko lweZilwanyana lweHlabathi. Le NGO yezizwe ngezizwe ifumanise ukuba uMzantsi Afrika uyasilela ngokubhekiselele ekuzibopheleleni kwawo ekuphuculeni nasekunikezeleni izibonelelo kwintlalontle yezilwanyana, ngokunjalo ngokubhekiselele kuphuhliso lwemithetho yokubonelela ngokhuseleko olwaneleyo lwezilwanyana.
KHUPHELA AMAPHEPHA
UKUKWENZELA UKUBA UYIBE UMGAQO-NKQUBO KARHULUMENTE
UMzantsi Afrika obekekileyo liqonga elamkelwa ngokusemthethweni nelikhuselweyo ngokomgaqo-siseko elivumela uluntu ukuba ludibanise yonke imigaqo-nkqubo, izilungiso kunye nezindululo zikarhulumente. Siqhube amaphulo amaninzi ayimpumelelo kwaye siye saqokelela intatho-nxaxheba enkulu yabantu abangaphezulu kwama-750,000 kwilizwe liphela nangaphaya.
Asibaleki zikhalazo. Siqhuba iinkqubo ezivunyiweyo ngokusemthethweni zokuthatha inxaxheba koluntu ezivumela abemi ukuba benze umgaqo-nkqubo kuwo onke amanqanaba olawulo. Nangona amaxwebhu ezikhalazo, nokuba anamawakawaka otyikityo, athathwa njengengeniswayo elinye ngurhulumente, inkqubo yethu iqinisekisa ukuba izimvo ezenziwe nge-deadsouthafrica.co.za ziyamkelwa kwaye zibalwe njengengeniso yomntu ngamnye ngurhulumente.
Ngapha koko, sigcina ingxelo echanekileyo yayo yonke intatho-nxaxheba kwaye sivelise ingxelo efumaneka esidlangalaleni ekupheleni kweprojekthi nganye. Le ngxelo yenza isiseko setyala elivakalayo xa kukho imfuneko yokuphikisa isigqibo.
Ukuthatha inxaxheba akubizi KWANTO, kwaye kulula kwaye kuyakhawuleza ukwenza ngeqonga kangangokuba awunasizathu sokungancedi ukubumba umgaqo-nkqubo PHAMBI kokuba ube ngumthetho. Umthetho ophunyeziweyo ocela umngeni ngokwasemthethweni uneendleko kwaye awufane ube nempumelelo. Uthintelo lungcono kunonyango.
Ukuthatha inxaxheba kwiinkqubo zokwenziwa kwezigqibo kuthetha ukuba kunokwenzeka kubemi, imibutho yoluntu kunye namanye amaqela anomdla ukuba abe nefuthe kuphuhliso lwemigaqo-nkqubo nemithetho ebachaphazelayo. Senze kwalula kuwe njengommi waseMzantsi Afrika onenkathalo, ukuphembelela izigqibo zikarhulumente phambi kokuba zenziwe.

